Looming
Minu meri
Meri on üks minu peamistest inspiratsiooniallikatest.
„Hing mere saladusi avastada ihkab ning ookeani tukset tunneb iga poor.“
Henry Wadsworth Longfellow
Minu Jane Austen
Mu parim sõbranna on öelnud, et olen pärit justkui 19. sajandist. Võib-olla suuresti tänu Jane Austeni romaanidele, mida armastan.
„Minu Jane Austen“ sai alguse mõttemängust, kui püüdsin ette kujutada, kuidas ma autori tegelasi riietaksin.
Minu pruudid
Mis oleks, kui nihutaksime veidi piire?
Kui näiteks pruudi riietus oleks pisutki praktilisem, nii et seda saaks kanda ka pärast pulmapäeva? Või et pruudirüü oleks (osaliselt) kootud? Aga kui pruut kannaks kleidi asemel hoopis kaheosalist komplekti, mis siiski võib jätta kleidi mulje? Või kui seelik ei ulatukski maani? Kui riietus ei olekski lumivalge?
Talvel abielludes sooviksid ehk kleidi juurde lopsakat õlasalli, mida saaksid hiljemgi kanda? Võimalusi on palju, kui julged läheneda teistmoodi!
Minu külmarohi
„Ära külmeta!“ kostub minu suust väga sageli, kui näen kedagi talvel mütsi või kinnasteta või muidu külmast lõdisemas.
Minu lemmikud on näiteks peapael ja suur õlasall, kuid soojaks puudutuseks piisab juba ainuüksi ühekordsest õhukesest mohäärikihist.
Minu triibulised
„Mul on kodus palju sellist lõnga, mis on jäänud üle varasemalt kootud asjadest – mõnda lõnga rohkem, mõnda vähem, palju igasugu värve. Ja mida muud siis nendega teha, kui kududa näiteks triipudeks mõne uue kudumi sisse.
